Esimene kohtumine treeneriga: kuidas valmistuda?
Esimene kohtumine treeneriga võib tekitada elevust ja küsimusi: mida kaasa võtta, kui palju oma senisest liikumisest rääkida ja kas eesmärk peab juba täpselt paigas olema? Kohtumisele võid tulla ka siis, kui tead vaid seda, et soovid rohkem liikuda või end treenides kindlamalt tunda. Kõige kasulikum ettevalmistus on aus ülevaade oma harjumustest, võimalustest ja ootustest.
Täpsusta enne kohtumist praktilised üksikasjad
Uuri eelnevalt, kas esimene kohtumine on vestlus, sisaldab harjutuste proovimist või ühendab mõlemat. Sellest sõltub, milliseid riideid ja vahendeid vajad. Kui plaanis on liikuda, võta kaasa mugavad treeningriided, keskkonda sobivad jalanõud ja joogivesi.
Täpsusta ka kohtumise kestus, asukoht ja tasu ning see, kas näiteks treeningkoha sissepääs tuleb eraldi korraldada. Nii saad kohale tulla rahulikult ja keskenduda sisulisele arutelule.
Treeninguks valmistumine hõlmab ka mõne mõtte kirjapanemist. Telefonimärkmetest täiesti piisab: pane kirja oma peamine soov, praegune liikumisrütm ja küsimused, millele vastust ootad.
Kirjelda oma tegelikku liikumisnädalat
Treenerile on kasulikum teada, kuidas sa praegu liigud, kui kuulda üksnes seda, millise spordialaga aastaid tagasi tegelesid. Mõtle viimase nädala või paari peale. Kas kõnnid tööle, istud suure osa päevast, teed füüsilist tööd või käid juba mõnes treeningus?
Igapäevane liikumine kuulub samuti sellesse ülevaatesse. Jalutuskäigud, rattasõidud ja koormavad tööülesanded aitavad treeneril mõista, millise aktiivsuse kõrvale uut treeningut kavandada.
Räägi näiteks:
- milliseid treeninguid teed ning kui sageli ja pikalt;
- kas sul on olnud pikemaid treeningpause;
- millised tegevused sulle meeldivad ja millised tekitavad ebakindlust;
- mis on varem aidanud järjepidevust hoida või selle katkestanud.
Üldise „olen üsna aktiivne” asemel annab selgema pildi konkreetne kirjeldus: „Kõnnin tööpäevadel umbes pool tundi, kuid regulaarset trenni pole viimase aasta jooksul teinud.” Nutikella ega treeningpäevikut selleks vaja ei ole. Kui sul on varasem kava olemas, võid selle kaasa võtta.
Räägi ka ajast ja taastumisest
Treeningplaan peab mahtuma sinu päris ellu. Selgita, millistel päevadel saad liikuda ja kui palju aega jääb treeninguks koos kohalejõudmisega. Ütle ka seda, kui töögraafik muutub sageli või saad harjutada peamiselt kodus.
Maini oma tavapärast unerütmi, töökoormust ja stressirohkemaid perioode. Need aitavad arutada, milline treeningute sagedus võiks olla sinu jaoks teostatav. Kui praegu mahub nädalasse üks kindel treeninguaeg, tasub võtta see planeerimise lähtekohaks.
Sõnasta eesmärk enda jaoks tähenduslikult
„Tahan paremasse vormi saada” on sobiv algus. Koos treeneriga saab täpsustada, mida parem vorm sinu jaoks tähendab. Võib-olla soovid matkal mugavamalt liikuda, õppida jõuharjutuste tehnikat või kujundada regulaarset liikumisharjumust.
Vali esialgu üks peamine eesmärk ja selgita, miks see sulle oluline on. Nii on lihtsam otsustada, millele esimestel nädalatel keskenduda.
Erista soovitud tulemust ja iganädalast tegevust
Tulemus kirjeldab seda, kuhu tahad jõuda. Tegevuseesmärk kirjeldab samme, mida saad ise teha.
Näiteks võib soovitud tulemus olla pikemate jalutuskäikude parem talumine. Selle poole liikumiseks võite kokku leppida jõukohased jalutuskäigud ja neid toetavad harjutused. Konkreetne maht selgub sinu senise aktiivsuse, enesetunde ja võimaluste põhjal.
Arutage ka ajaraami ning seda, kuidas edenemist hinnata. Mõnikord annab edusammudest märku kindlam harjutustehnika, mõnikord regulaarsem osalemine või parem enesetunne tuttava tegevuse ajal. Kõiki eesmärke pole vaja hinnata kehakaalu kaudu.
Jaga treeningut mõjutavat terviseinfot
Räägi treenerile tervisest tulenevatest asjaoludest, mis võivad mõjutada harjutuste valikut või koormust. Näiteks on asjakohased varasemad vigastused, hiljutised operatsioonid, korduv valu ning arsti või füsioterapeudi määratud piirangud.
Kirjelda võimalikult konkreetselt, millal probleem avaldub. „Õlg annab tunda kätt pea kohale tõstes” aitab olukorda paremini mõista kui „õlg on halb”. Kui sul on liikumist puudutavad kirjalikud juhised, võta need kaasa.
Maini ka ravimeid või terviseseisundeid, mille puhul tervishoiutöötaja on soovitanud koormust kohandada. Kui kehtivad piirangud on ebaselged, tasub need raviarsti või füsioterapeudiga täpsustada. Treeneri hinnang liikumisoskusele ei asenda tervisemure meditsiinilist hindamist.
Jaga treeningu kavandamiseks vajalikku infot ja lepi kokku, kuidas seda hoitakse. Kogu haiguslugu ei pea igaks juhuks edastama.
Arutage, millist tuge sa treenerilt ootad
Treener ei saa sinu eelistusi üksnes eesmärgi põhjal ära arvata. Ütle, kas soovid harjutuste põhjalikku selgitamist, tehnikale tagasisidet, abi iseseisva kava koostamisel või tuge järjepidevuse hoidmisel.
Võid rääkida ka juhendamisstiilist. Mõnele sobib rahulik selgitus ja aega küsimuste esitamiseks, teisele konkreetsemad juhised. Kui mõni harjutus või keskkond tekitab ebakindlust, too see välja.
Kasulik on küsida, milline kogemus on treeneril sinu eesmärgiga sarnaste olukordadega ning kuidas koostöö tavaliselt toimub. Täpsustage, kas kohtumiste vahele jääb iseseisev treening, kuidas saab küsimusi esitada ja millal tagasisidet oodata.
Kui kasutatakse kehamõõtmisi, fotosid või puudutusega tehnikaparandusi, arutage eelnevalt nende eesmärki ja sinu nõusolekut.
Leppige kokku esimesed sammud
Esimese kohtumise lõpuks võiks olla selge, mida järgmisena teed ja mille põhjal plaani kohandatakse. Tervise Arengu Instituudi liikumissoovitused rõhutavad, et koormust ja liikumise kestust saab kohandada inimese võimekuse ning võimalustega. See annab hea lähtekoha ka treeneriga alustades.
Pange kirja:
- esialgne treeningute sagedus ja kestus;
- harjutused või tegevused, mida teed iseseisvalt;
- kuidas annad tagasisidet pingutuse ja enesetunde kohta;
- kuidas kohandate plaani, kui mõni treening jääb vahele;
- millal vaatate eesmärgid ja koormuse uuesti üle.
Kui kohtumine sisaldab harjutuste proovimist, küsi, mida nendega hinnatakse. Anna kohe märku, kui juhis jääb segaseks või liigutus tekitab valu.
Enne lahkumist sõnasta oma järgmine samm: millal liigud, mida teed ja millal treeneriga uuesti ühendust võtad. Nii saad alustada plaaniga, mille sisu ja eesmärki ise mõistad.